Tööstuses on vähe detaile, mis oma pisikese suuruse ja odava hinna juures täidaksid nii kriitilist ülesannet. See ümmarguse ristlõikega rõngas on peamine kaitse lekete vastu kõige erinevamates mehhanismides üle maailma.
Kuid lihtsa kuju taga peitub tõsine füüsika. Et valida ja paigaldada töökindel tihend, peavad insenerid vaatama tavapärastest mõõtmetest kaugemale ja süvenema põhjalikult materjalide keemiasse.
Kuidas O-rõngad töötavad
Enne kui rääkida keemilisest lagunemisest, tasub meenutada, kuidas O-rõngas üldse toimib. Rõhu all käitub elastomeer nagu üsna paks vedelik, sest Pascali seaduse järgi kandub jõud süsteemis laiali peaaegu igas suunas ühtlaselt.
Selleks, et tihend peaks, tuleb rõngas alguses kergelt kokku suruda, tekitades eelpinge ehk precompression. Tänu sellele surub see end tihedalt vastu metallist soone seinu, luues kontaktsoonides reaktsioonijõu (z). Kui süsteemis tõuseb rõhk (P), suureneb kogupingutusjõud (Z) sellega proportsionaalselt:
Z=z+P
Selline isetoimiv hüdrostaatiline loogika teeb O-rõngad väga tõhusaks lahenduseks. Kuna elastomeer on aga pidevalt ja otse kokkupuutes hoitava ainega, sõltuvad tema omadused täielikult sellest, kas materjal ja vedelik omavahel keemiliselt sobivad.
Keemiline tihendite lagunemine
Kui sobimatu elastomeer puutub kokku agressiivse keemilise ainega, laguneb tihend kahe peamise termodünaamilise mehhanismi kaudu: paisumise või ekstraktsiooni teel.
Paisumine
Keemilise sobimatuse kõige levinum tagajärg on vedeliku imendumine, mis paneb elastomeeri paisuma.
Mehhanism: Vedelik imbub polümeeri sisse ja lükkab molekulaarahelad laiali. Kõrgemad temperatuurid ja rõhud löövad selle protsessi veelgi kiiremini käima.
Tagajärg: Kuigi väike mahu suurenemine võib vahel aidata tihendil paremini pidada, viib liigne paisumine materjali tugevuse järsu languseni. Elastomeer muutub pehmeks, kaotab oma kuju ja vormi ning annab rõhu all kergesti järele või rebeneb.
Ekstraktsioon
Paisumise täielik vastand on ekstraktsioon, mis on varjatud ja väga ohtlik rikkeviis.
Mehhanism: Vedelik imbub polümeeri sisse ja lükkab molekulaarahelad laiali. Kõrgemad temperatuurid ja rõhud löövad selle protsessi veelgi kiiremini käima.
Tagajärg: Selle tulemusel O-rõnga maht väheneb ehk see tõmbub kokku. Kui materjal tõmbub kokku, kaob vajalik eelpinge. Ilma selle esialgse mehaanilise surveta ei jaksa O-rõngas enam metallist soone seinale suruda, mistõttu süsteem hakkab ootamatult ja suures mahus lekkima.
Elastomeeri valiku juhend
Elastomeeri keemiline vastupidavus sõltub täielikult selle põhipolümeerist. Allpool on inseneripärane ülevaade neljast levinumast tööstuslikust elastomeerist, tuues välja nende temperatuuripiirid, keemilise vastupidavuse ja nõrgad kohad.
Materjal
Standardne temperatuurivahemik
Põhilised keemilised vastupidavused
Peamised nõrkused
NBR (nitriilkummi)
-20°C kuni +100°C (standardsegud kuni +125°C)
Sobib suurepäraselt mineraalõlide, taimeõlide, rasvade, alifaatsete süsivesinike ja tugevalt lahjendatud hapete jaoks.
Halvasti vastupidav osoonile, ilmastikumõjudele ja UV-kiirgusele (põhjustab pragunemist, eriti pingul olekus). Ei sobi kokku ketoonide, esterite, tugevate hapete ega kloriidsete lahustitega.
FKM (fluorelastomeer)
-18°C kuni +250°C
Agresseivsete keskkondade kuldstandard. Suurepärane vastupidavus mineraalõlidele, sünteetilistele määrdeainetele, kütustele, orgaanilistele lahustitele ja paljudele tööstuskemikaalidele. Väga hea vastupidavus osoonile ja vananemisele.
Kallutatud tugevale lagunemisele madalmolekulaarsete esterite ja eetrite, ketoonide (näiteks atsetooni) ning amiinide mõjul.
EPDM (etüleen-propüleenkautšuk)
-40°C kuni +150°C
Ületamatu vastupidavus kuumale veele, aurule ja polaarsetele lahustitele. Väga hea vastupidavus osoonile, ilmastikumõjudele ja UV vananemisele.
Ei sobi üldse kokku mineraalõlide, naftapõhiste määrdeainete ega bensiiniga. Kokkupuude süsivesinikega põhjustab kohest ja ulatuslikku paisumist.
VMQ (silikoonkummi)
-60°C kuni +200°C
Erakordne elastsus madalatel temperatuuridel ja lai temperatuurivahemik. Hea kokkusobivus mineraalõlidega. Ei sisalda plastifikaatoreid ega väävlit.
Väga vastuvõtlik bensiinile, kloriidsetele süsivesinikele, kontsentreeritud hapetele ja kõrgsurveaurule. Äärmiselt madal rebimis- ja kulumiskindlus.
VMQ ja EPDM insenertehnilised nüansid:
VMQ ja kokkupuude plastiga: Kuna silikoonis pole plastifikaatoreid, ei hakka see midagi eraldama. Tänu sellele on silikoonist O-rõngad täiesti ohutud otse plasti ja tundlike pindade vastas, nii et korpused ei hakka keemiliselt pragunema.
Väävlivabad segud: Tavaliselt kasutatakse elastomeeride vulkaniseerimiseks väävlit. Kui aga tihend puutub kokku vask- või messingpindadega, võib vaba väävel metalliga reageerida ja seda korrodeerida. Sellistes kohtades tuleb kasutada silikooni (VMQ) või spetsiaalseid väävlivabasid EPDM-segusid.
Äärmuslikud tingimused: PTFE- ja FEP-kestaga O-rõngad
Kui töötingimustes esinevad väga agressiivsed kemikaalid, kõrge rõhk või ranged puhtusenõuded, jõuavad tavalised elastomeerid oma füüsiliste piirideni. Sellistes olukordades võtavad insenerid kasutusele fluoropolümeeripõhised lahendused.
PTFE ja tugirõngad
Puhtal PTFE-l on praktiliselt täielik keemiline vastupidavus – see peab vastu peaaegu kõigile tööstusvedelikele ja lahustitele. Samal ajal puudub PTFE-l kummile omane elastne „mälu", mistõttu kipuvad puhtad PTFE O-rõngad püsivalt deformeeruma (vajuma) ega taasta oma esialgset kuju.
Elastomeeri asendamise asemel kasutatakse sageli PTFE-st tugirõngaid. O-rõnga madala rõhu poolele paigutatud tugevad rõngad hoiavad ära pehme kummi pressimise ehk ekstrudeerimise läbi prao, kui rõhk läheb suureks (üle 50 bari).
FEP-kestaga O-rõngad
FEP-kestaga O-rõngad pakuvad suurepärast hübriidlahendust, mis ühendab elastomeeri elastsuse ja fluoropolümeeri keemilise inertsuse parimad omadused.
Sellel tihendil on nutikas kahekihiline ehitus. Sees on tavaline elastomeerist (enamasti silikoonist ehk VMQ-st või fluorokummist ehk FKM-st) südamik, mis annab tihendile vajaliku elastsuse ja vetruvuse. Seda sisu ümbritseb aga ühtne ja õmblusteta FEP-st (fluorieeritud etüleenpropüleenist) kest ehk kile.
Lihtsamalt öeldes: sisemus teeb tihendi elastseks ja paneb selle kokku surudes oma kohale tagasi suruma, aga välimine plastkiht hoiab ära selle, et agressiivsed kemikaalid kummile üldse ligi pääseksid. Sisemine kummist sisu hoiab pidevalt vajalikku survet, et vahe oleks tihedalt kinni, samal ajal kui välimine FEP-kest toimib nagu läbipääsmatu kilp. Kemikaalid ja ained puutuvad kokku ainult keemiliselt vastupidava kestaga, samal ajal kui pehme sisu tagab, et rõngas püsib tihedalt vastu pinda surutud.
FEP-kestaga O-rõngastel on peaaegu universaalne keemiline vastupidavus. Nad peavad vastu peaaegu kõigile agressiivsetele vedelikele ja lahustitele – erandiks on vaid haruldased ained nagu vedelad leelismetallid ja teatud fluoriühendid. Töötemperatuur jääb vahemikku -60 °C kuni +200 °C, sõltuvalt sellest, millisest materjalist on tihendi sisemine sisu tehtud.
Insenertehnilised head tavad materjali valikul
Hinda kogu keemilist keskkonda: Ära vali tihendit ainult peamise töövedeliku järgi. Arvesse tuleb võtta ka läbipuhastuslahusteid, seadmete pesuaineid (CIP/SIP) ja paigalduse ajal kasutatavaid määrdeõlisid.
Arvesta temperatuuri mõjuga: Keemiline toime kahekordistub kiiruse ja agressiivsuse poolest iga +10 °C tõusuga. Materjal, mis on toatemperatuuril „täiesti korras", võib +80 °C juures kiiresti ära laguneda.
Vähenda venitamist: Kui O-rõngas paigaldatakse liiga suure pinge alla (siseläbimõõt on venitatud üle 6-10%), muutub see palju vastuvõtlikumaks keskkonnast tingitud pragunemisele ja osoonikahjustustele, eriti materjalide puhul nagu NBR. Seega tuleb jälgida, et soonte mõõdud oleksid õiged.
Kontrolli pinnakeemiat: Veendu, et valitud kummi keemiline koostis ei reageeri vastasmetalliga (näiteks vali vask- või messingdetailide korral alati väävlivabad materjalid).
Õige keemilise sobivuse, mehaaniliste piiride ja töötemperatuuride tasakaalustamine tagab tihendite pikaajalise töökindluse, aitab vältida kulukaid seisakuid ning hoiab tööstussüsteemid ohutuna.
Kui sa pole kindel, millist O-rõngast valida, või sul on erisoove, kirjuta meile aadressil info@tihentuum.ee - aitame meelsasti lahenduse leida!